OTEPÄÄ TURISMIPIIRKONNA VAATAMISVÄÄRSUSTE KIRJELDUSED 

     

    1.         OTEPÄÄ LINNAMÄGI, PIISKOPILOSSI VAREMED 12. SAJ. 

     Linnamäel asus muistne eestlaste maalinn, mida looduslikult hea asendi tõttu oli kerge kaitsta. Maalinna täpne tekkimisaeg on teadmata, kuid juba tuhat aastat tagasi oli ta muistse Ugala tähtsaim linnus.
    Mäe lõunapoolset osa kasutati eluasemeks. Võib arvata, et linnust ümbritses vesi, millest annab tunnistust praeguse soise ala ja kinnikasvava järve- Alevijärve olemasolu Linnamäe lähistel. Praegu võib näha ja katsuda linnamäel 1224.a. piiskop Hermani poolt rajatud kivilinnuse varemeid. 1937.aastal paigutati Linnamäele metallist linnuste kaart.  

    2.         OTEPÄÄ MAARJA LUTERI KIRIK 

     Otepää on üks vanimaid kihelkondi Lõuna- Eestis. 1224.a. rajati piiskopilossi lähedusse kindluskirik Tartu piiskop Hermanni algatusel.  Sakslaste ja eestlaste umbusk tekitas vajaduse ehitada eestlastele uus kirik väljaspool kindluse müüre.  Rootsi ajal, aastal 1671,  ehitati taas uus kirik.  

    Kui esimene (ehitatud  1608 a. ? ) kirik asus Linnamäe kõrgemail tipul, siis teine oli arvatavasti ida pool Linnamäge südamekujulisel kõrgustikul, mida praegu tähistab kivist rist. 1850.a. remonditi kirikut seestpoolt ja ehitati koorirõdu.  Orel valmistati Tartu orelimeistri Kessleri töökojas 1852.a. ja oli üldse esimene orel Otepää kirikus. Kiriku torn on tema praegusel kujul ehitatud 1860.a.   

    1890. aastal ehitati kirik ümber.   Altaripilt pärineb aastast 1880.  

    Otepää kiriku kell on annetatud H. Billinghauseni ja S.Taube poolt. Uus kell toodi kirikule Vihti valla kingitusena 1992. a. Kirik on uus- gooti stiilis ning  51 m kõrguse torniga.  

    Elektrivalgus jõudis pühakotta 1938. aastal. Pahempoolse koori all on 1806. a. asetatud kindral Rennenkampfi paest hauakivi. Tähelepanu tasuks veel pöörata esimese ukse lukule, mis pärineb aastast 1772. 

    • ·         4. juunil 1884 pühitseti Otepää kirikumõisa saalis EÜS-I sini-must-valge lipp, millest sai hilisem rahvuslipp ja 1992.a. riigilipp. Lipu bareljeefid, mille autor on skulptor  Voldemar Mellik, avati kiriku seinal 1934.a. (rahvuslipu 50. Aastapäeval). Bareljeefid hävitati 1950.a.,  aga taastati ja taasavati 15. juulil 1989. Skulptoriks oli Mati Varik. 
    • ·         20. mail 1997. aastal istutasid kolme Balti riigi presidendid kiriku aeda tammed. 

     3.        TALVEKIRIK 

    Talvisel perioodil kasutatakse tunduvalt soojemat ja õdusamat kirikut, nn. TALVEKIRIKUT,  mis on ehitatud vana kirikumõisa abihoonest.  

    Pühitsetud on ta 6. detsembril 1992. aastal Soome Iseseisvuspäeval,  sest talvekirik valmis tänu soomlaste abile. Talvekiriku pühitsetud nimeks on Lesknaise ja vaeslapse kabel. Lesknaistele on ta pühendatud sellepärast, et nõukogude ajal hoidsid nemad oma väikesest palgast kirikut hinges. Talvekirikus toimuvad ka mõned kontserdid. 

    • ·         Talvekiriku ees on graniiti raiutud JAKOB HURDA kuju. Ausammas pühitseti 2. novembril 1989 aastal. JAKOB HURT  oli esimeseks eestlasest kirikuõpetajaks, kes tegutses Otepääl aastatel 1872- 1880. Rahva seas tunti teda rahvaluule- ja keeleteadlasena. Ta oli Eesti rahvusliku liikumise perioodi  suurkujusid, kel oli  Euroopa suurim folkloorikogu.  

    4.         VABADUSSÕJAS LANGENUTE MÄLESTUSSAMMAS 

    Mälestussammas asub Otepää kiriku esisel künkal. 

    2. novembril 1922 kohustus Otepää kiriku nõukogu oma juhatust alustama läbirääkimisi Vabadussõjas langenute mälestusmärgi rajamiseks. Mälestussamba kavandas Voldemar Melnik ja töö teostas kiviraidur P. Veeber. Sammas avati pidulikult 10. juunil 1928.a.  

    1950.a. juunis kadus mälestussammas maapinnalt. Otepää Rahvarinde ja Otepää Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel ja Karl Ojaveri organiseerimisel ning juhtimisel alustati samba taastamist 1998.a. suvel.
    3. augustil 1988 tõsteti pidulikult maa seest välja mälestussamba ülemine osa pealdisega “AU LANGENUILE”. Kaduma läks graniidimürakas langenute täieliku nimekirjaga. Säilinud on vaid 22 nime.
    14. märtsil 1989.a. alustati samba vundamendiaugu kaevamist uuele kohale (vana asukoht jääb tehase territooriumile). Metallehistööd valmisid Jüri Ojaveri eestvõtmisel.  

    Pidulik nurgakivipanek toimus 22. aprillil 1989.

    5.         EESTI LIPU MUUSEUM

    Muuseum avati 23.detsembril 1996.aastal Otepää Kirikumõisas. Muuseumi idee ja teostuse eestvedajaks oli EELK Otepää Maarja koguduseõpetaja Jüri Stepanov. Üldehitustööd tegi AS Aunapu Ehitus,  muuseumi ekspositsioonide koostajaks ja kujundajaks olid Eesti Rahva Muuseumi töötajad Piret Õunapuu ja Kaie Kukk ning Eesti Üliõpilasseltsi esindaja Tõnis Möldre.

     Muuseumi avamine on seotud Eesti rahvuslipu ajalooga.

    1884.aasta varakevadel valmistas dr. Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann Emilie Beermanni ja Miina Hermanni (Härma) kaasabil Eesti Üliõpilaste Seltsile suure siidiriidest sinimustvalge lipu.

    Et 1884.aastal oli Tartus selle lipuga esinemine keelatud,  õnnistati see 4. juunil Otepääl. Osa võtsid 16 üliõpilast ja 6 vilistlast, Otepääle sõideti kaheksahobuse tõllas. Kui kirik paistma hakkas, päästeti lipp varikatte alt välja ning pandi sõidutuules lehvima.

           Lipu pühitses ja õnnistas Rudolf Kallas. Talituselt pärinevad ka Heinrich Rosenthali ajaloolised sõnad:  „ Oleks Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida.”

    6.         PÜHAJÄRV

    Pühajärve ümbruses olnud iidsel ajal rohkesti tammemetsi. Üht neist kutsutud pühaks tammikuks. Järve siis veel ei olnud,  ta tulnud kord suure mühinaga ja peatunud taevakõrguses, üsna püha tammiku kohal. Inimesed vaadanud teda ja öelnud: ” Kohiseb teine taevas nagu meie püha tammik maa peal.”. Kohe sadanud järv suure pahinaga püha tammiku kõrvale maha. Mahasadanud järve hakatud nimetama Pühajärveks.

    Pühajärv on Otepää kõrgustiku suurim järv- järve pikkus on 3,5 km, suurim laius 1,6 km, suurim sügavus 8,5 m,  pindala 292,6 ha,  kaldajoone pikkus 16,4 km.

    Järve kaldail on rohkesti allikaid, neist tuntuim on Armuallikas Poslovitsa rannakäärus.

    Pühajärve lõunatipust saab alguse Väike- Emajõgi.

    Pühajärves on 5 saart: põhjaosas Sõsarsaared, keskosas Kloostrisaar, lõunas Suur- ja Väike- Lepasaar.

    Saartega on seotud teine Pühajärve legend.

    Järv olevat tekkinud leinava ema pisaraist, kes nutnud taga oma sõjas langenud viit poega. Nende kalmukünkad olevat praegused järvesaared. 

    Pühajärv on sobiv ka kalastamiseks ja rannamõnude nautimiseks. Pühajärve rand taotleb Sinise Lipu staatust, mis antakse puhastele mere- ja järverandadele.

    7.         PÜHAJÄRVE  PARK

    Park kuulus Pühajärve mõisa-pargi juurde ja kujundati teeradadega jalutusmetsaks juba 19. sajandil. Valdavalt on park loodusliku tekkega laanemets.

    Pühajärve pargis asuv laululava  rekonstrueeriti 1994.a.  Pargis toimuvatest üritustest on populaarseim Pühajärve Beach Party,  millele pandi alus 1993.a.

     

    8.         DALAI LAAMA KÜLASKÄIGU MÄLESTUSMÄRK

    Ajaloolist külaskäiku tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel rannal. Tiibeti rahva ja usujuht Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gjatso (sündinud puu- sea aastal 1935.a.) külastas Eestit ja Otepääd 1991.a.  3. oktoobril ning õnnistas Pühajärve samal päeval kell 10.45.

    9.         PÜHAJÄRVE SÕJATAMM

    Kerakujulise hiigelvõraga madalatüvelise põlispuu tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt on 210 cm, ümbermõõt 6,6 m,  puu kõrgus 20 m,  vanus ligikaudu 380 aastat.  

    Sõjatammeks kutsutakse seda põlispuud kui möödunud sajandi sündmuste tunnistajat.  

    1841.aasta sügisel keeldusid Pühajärve mõisa talupojad mõisategu tegemast. Vastuhakkajaid karistati  16. detsembril Sõjatamme naabruses. Aastal 2011 täitub ajaloolisest sündmusest 170 aastat.

    10.       HOBUSTEMÄGI

    Pikk,  kitsast seljakut meenutav mägi,  mis on järvetasemelt üle 100 meetri kõrge. Ennemuistse jutu järgi olevat mägi sündinud mälestuseks hobusele, kes nõrkenud mehe oma seljas koju toimetanud.  

    Hobustemäel oli varem  ka  vaatetorn, praegu seda kahjuks enam pole.  

    11.       ARMUALLIKAS

    Armuallikas ehk Veriläte asub Pühajärve Poslovitsa ranna käärus. Rahvapärimuste järgi saanud allikas nime vee võlutoimest:  jaaniööl hõbepeekrist jooduna pidavat ta vesi looma suure ja püsiva armastuse. Peale selle vaigistavat siinne vesi veel valusid ja pidavat haigeid terveks tegema. 

    12.       LUULETAJA GUSTAV  WULFF- ÕIS TALUMUUSEUM

    Gustav Wulff sündis 1.jaan. 1865 Vastse-Otepää vallas Juusa talus. Kooliteed alustas apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, siis täiendas end Tartus Jüri kiriku koolis. 1880.a. astus Tartu venekeelsesse kooliõpetajate seminari, mille lõpetas 1884.a. auhinnaga. 

    Wulff -Õis asus tööle Puhja kihelkonnakooli õpetajana. Peale mitmeid  konflikte asus tööle Vana-Otepääle vallasekretärina,  kus töötas 1937. aastani. Vanaduspäevad veetis Lõhmuse talus Nüpli järve ääres. Laulust  “Õrn ööbik”,  mille sõnade autor on Gustav Wulff-Õis, on saanud omamoodi Otepää hümn. Praegu on Lõhmuse talus muuseum,  mille perenaiseks poeedi lapselaps Mari- Ann Karupää. 

    13.       VÄIKE- MUNAMÄGI

    Munamäe tippu ronimise vaev  tasub end mitmekordselt. Vaade kokku ulatub üle 50 km.

    Väike ehk Otepää Munamäe absoluutne kõrgus on  207,5  m. (suhteline kõrgus üle 80 m).  Väiksel Munamäe kirdenõlval  (Otepää suunas) on allikas, mida ammustest aegadest peetakse Väike- Emajõe alguseks. Siit niriseb ojake mööda orgu alla ja kaob maasse, kust väljub alles all heinamaal, täiendades seal voolavat ojakest, mis suubub Pühajärve pargi kagupoolses otsas. Esimese tasandiku servas asuv rändrahn on ümbruskonna suurim – 25000 kg.

    14.       APTEEKRIMÄGI

    Mäe omapärane nimi pärineb aastast 1882. Siis leiti  rahva ühisel otsimisel ootamatult kadunud Otepää apteeker proviisor Jürvetson. Ta oli ennast ühe suure puu all ära mürgitanud õnnetu abielu pärast.

    1934.aastal ehitati siia 26 m kõrgune triangulatsiooni torn. Samal aastal ehitati Tartumaa kaitseliidu suusapäevaks suusahüppemägi, kust võis sooritada kuni 25 meetrise hüppe.

     

    15.       TEHVANDI  SPORDIKESKUS

    Tehvandi keskus asub Otepää vallas Valga maakonnas. Keskus on rajatud aastal 1978 omaaegse NSVL Spordikomitee tellimusel eelkõige talialade olümpiakoondise ettevalmistuskeskusena. 1993. aastast kuni 2005 aastani kandis Tehvandi keskus nime Eesti Olümpia Õppetreeningukeskus Tehvandi ja oli Eesti Vabariigi riiklikul finantseerimisel Kultuuriministeeriumi haldusalas. Alates 2005. aastast muutus keskuse tegutsemisvorm– Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Otepää vald ja Eesti Suusaliit asutasid riigiasutuse varade baasil SA Tehvandi Spordikeskuse. Keskus jätkab senist tegevust kaubamärgi Tehvandi Spordikeskus nime all.  

    Spordiühing “Dünamo”  nõukogu finantseerimisel valmis Tehvandi mäele suusahüppetrampliin,  kust esimesed hüpped tehti 1965.aastal.  Praeguseks on hüppemäge kolmel korral rekonstrueeritud. 1995. aastal sai mägi hetkel kaasaegseima tehiskatte. 

    Otepää ümbruse kaunist maastikku on võimalik vaadelda Tehvandi vaateplatvormilt, mis on osa K-90 suusahüppemäe kompleksist. Vaateplatvormi kõrgus on 34 m, kõrgus merepinnast 218 m, olles sellega Suure Munamäe järel kõrguselt teine vaatetorn Lõuna-Eestis. 

    16.       OTEPÄÄ SUUSAMUUSEUM   

    Muuseumi püsiekspositsioon kajastab Eesti suusaspordi ja Otepää kui talispordikeskuse ajalugu.  

    Otepääga on tihedalt seotud sellised suusakuulsused nagu Alevtina, Pavel ja Fjodor Koltšin, Kalju Ojaste, Allar Levandi, Ago Markvardt, Magnar Freimuth, Elmo Kassin, Andrus Veerpalu, Jaak Mae, Kristina ja Katrin Šmigun jpt. Otepääl on treeninud ning võistelnud ka paljud suusamaailma tipud.
    Suusamuuseumis on 5 ruumi, millest kolmes on püsiekspositsioon. Kuulsuste toas saab näha suusasportlaste saavutusi- võidetud karikaid, medaleid, autasusid. Muuseumis on eraldi näitusteruum, kus väljapanekud vahelduvad. Eraldi ruumis on külastajail võimalus proovida täpsuslaskmist virtuaalsel laskesimulaatoril. 

    Otepää suusamuuseum avati Kirikumõisas 9. veebruaril 2001. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS) tunnustuse sai muuseum 23. aprillil 2003.Alates veebruarist 2011 kolis  suusamuuseum Tehvandi Spordikeskusesse ja hakkas kandma nime Otepää Talispordimuuseum.

     

    17.       ENERGIASAMMAS 

    Otepääl positiivsete energiaväljade olemasolu tähistamiseks püstitatud monument avati 1.oktoobril 1992 aastal Mäe tänaval.

    Välja kogu ulatuses on paigutatud mäenõlvale istepingid, millede asukohad, samuti ka samba asukoht, on valitud sensitiivide poolt.  

    Esimese ohvrianni tõid “Energiasambale“ sepad Ülemaailmsel seppade päeval 3.juulil 1993. Rauda taotud energia akumuleerus 12 sepa karupea kujulise võistlustööna. 

    Energiasammas on ka sümboliks ja meelde-tuletuseks kiiresti muutuvas maailmas. Sümboliks, et inimene on üks osake loodusest, kus kõige aluseks on loodusseadused, kus on tasakaal ja vastastikune sõltuvus. Meeldetuletuseks, et me ei eemalduks loodusest liig kaugele ja leiaksime taas kontakti maaga. 

    Kuidas ammutada energiat?

    1.   Leia sulle sobiv koht kahe tamme vahel. Püüa kujutleda end üheks looduse osakeseks (näiteks väikeseks tammepuuks). Sule silmad ja püüa koguda endasse energiat. Sa tunned kergust ja peopesad muutuvad soojaks (isegi külma ilmaga). 

    2.   Aseta käed puust sambale, tammepuule või maapinnale. Leia sobiv asend. Püüa kujutleda, et ammutad energiat peopesade kaudu. Sind läbib meeldiv tunne, mis haarab kogu keha. Püüa vabaneda halbadest mõtetest. Mediteeri. 

     Kujutle end osana Universumist. 

    3.   Vali endale istumiseks sobiv pink. Istudes või lamades pingil suuna peopesad allapoole püüdes ammutada endasse energiat.

    Kontsentreeri oma mõte sellele, millest püüad vabaneda sinusse voolava energia abil.

    18.       MÄRDI VESKITAMM

    Asub Märdi külas.  Väike Emajõgi on tammi abil üles paisutatud ja tee alt läbi jooksev vesi kukub kosena alla. Tamm on ehitatud nõnda, et veekardina taga on võimalik seista ja veemüha kuulata.

    Vana veskikoha naabruses kasvavad looduskaitse all olevad amuuri korgitammed.

     

    19.       HELLENURME  VESIVESKI 

    Elvast 9 km  Otepää poole asub Hellenurmes kauni vaatega paisjärve ääres 1880–ndail aastail mõisnikest Mittendorffide perekonna poolt ehitatud mastaapne punastest tellistest ja maakividest vesiveski. Sisustus st jahu-, tangutootmismasinad pärinevad enamasti 1930-ndaist aastaist. nelja ja poole korruseline veski on töökorras, st on võimalik näidata, kuidas veskile tullakse ühe kotiga, lahkutakse aga seitsmega. Töötab ka väike hüdroelektrijaam.  www.hot.ee/hellenurmeveski.

    20.       HARIMÄE VAATETORN 

    Asub Käärikult 3 km Sangaste suunas.

    Harimägi on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid, viimaste mõõdistamiste järgi 211,3 m üle merepinna. Mäge on kutsutud ka Leenardi ning Leonhardi mäeks.
    Sellel piklikul, üle kahe km pikal kirde-edela suunalisel künnisel on kõige kõrgem edelaots (211,4 m). 1816-1819 teostas siin geodeetilisi mõõdistamisi rahvusvahelise tunnustusega astronoom ja geodeet Friedrich Georg Wilhelm Struwe (1793-1864). Harimäele rajati mõõdistamise käigus ka triangulatsioonitorn, millest tänaseks on säilinud vaid kivialus. Harimäele tasub tulla igal Otepää kandis ringirändajal. 2003. aastal avati 28 m kõrgune puidust Harimäe vaatetorn, kõrgeima vaateplatvormi kõrguseks on 24 m. Sealt avanevad kaugvaated Otepää mägedeni ja üle Väikese Emajõe oru Karula kõrgustikule.